MTÜ NAUTLEJA KALAMATKAD

PROJEKT: KALAMEESTE LOODUSHUVI

Suvine Võrtsjärv

KAVA

 

03.08-05.08.2018

Kava:

 

03.08.2018

16.00 Saabumine Kiviranna puhkekeskusesse

19.00 Kiviranna puhkekeskuse ja Võrtsjärve tutvustus.

Tuletame meelde kalapüügi eeskirjad Võrtsjärvel

20.00 Õhtusöök (võta kaasa grillimist ja muud näksimist) ja võrgustiku õhtu

 

04.08.2018

8.30-10.00 Hommikusöök

10.30-12.00 Kalepurjeka sõit, kapteni jutud

12.30-13.30 Lõuna: Kohalik angerjasupp Kiviranna pererahva poolt

14.00-18.00 Kalastamise, paadi ja süstasõidu õpitoad Võrtsjärvel.

19.00-20.00 Püütud kaladest kalasöökide õpituba

20.00 Õhtusöök ja võrgustiku õhtu

 

05.08.2018

8.30-10.00 Hommikusöök

10.30-12.00 Tegevused Kiviranna puhkekeskuses ja Võrtsjärvel

12.00 Võrtsjärve äärne ringsõit

Koosta endale sobiv ringsõidu kava:

http://www.vortsjarv.ee/kulastajale/vaatamisvaarsused;

http://www.vortsjarv.ee/kulastajale/avastamiseks

 

Osalustasu MTÜ liikmetele nii lastele kui täiskasvanutele 20 eurot.

Osalustasu mitte liikmetele nii lastele kui täiskasvanutele 30 eurot.

 

Koha suvisel perepäeval tagab osalustasu laekumine hiljemalt 16.juuliks 2018

MTÜ Nautleja Kalamatkad arveldusarvele EE727700771001820916,

selgitusse märkida osalejate arv ja Suvine Võrtsjärv.

 

kalamatkad@nautleja.com

53461953

 

VõrtsjärvVõrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See kaitsealune 3-8 meetri kõrgune nn. Tamme paljand on tuntud hästisäilinud vanimate rüükala leidude poolest. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. 

Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi, väljavooluks on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. 
Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. Järv on jääkaane all keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni. Juulis on keskmine vee temperatuur 17-21 C. Püsivat kihistumist järves suvel ei ole. 

Võrtsjärv on tugevalt eutroofne (rohketoiteline) järv. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor - pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel. Vee kõrge karbonaatide sisaldus kaitseb järve happeliste sademete kahjuliku mõju eest. Valitsevate läänetuulte tõttu on pilliroovöönd läänekalda varjus pidev ja lopsakas, lainetele rohkem avatud idakalda ääres katkendlik. Lõunaots, eriti nn. Väikejärv (alates Pähksaarest) on üleni täis vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat jt. veetaimi. 

Vetikate seas, mille hulk küünib suvel 30 grammini kuupmeetris, on valdavad sinivetikad. Vesi on sogane, kollakasroheline voi rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud muda. 

 


Võrtsjärve zooplanktoni loomad on valdavalt väikesemõõtmelised. Nende suvine biomass on ligikaudu 1-2 g/m3. Põhjaloomade hulk on väike ja eri aastail üsna muutlik, keskmine biomass sagedamini 5-7 g/m2 ümber. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed. 

Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustarnine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956. a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda.

 

 

 

 

02.-04. märtsil  2018  toimus  MTÜ  Nautleja  Kalamatkad  talvine perepäev  Peipsil  ja  oli  jälle  tore!
 

Vaino turismitalus www.peipsile.ee toimus talviste püügivahendite
õpituba, tuletati meelde kalastamise ja jääl liikumise ohutusnõuded,
kalagiid tutvustas kalu ja piirkonna kalastamist. Toimus kalapüük
suurimale purikale, rändkarika omanikuks sai Robert. Vaadati piirkonna
LEADER projektide näiteid ning tutvuti Sibulatee ja Rääbu talviste
radadega.

 

 

 

 

Nautleja Kalamatkade suvepäevad 28.-30.juulil 2017
Lohusuus (Torioja Campingus) toimus ära ja oli tore!

Kavas oli väljasõidud kalurite kalastuskohtadesse, kus kala eriti näkkas. Samuti külastasime Lohusuu kalatsehhi. Loomulikult lõbusad paadi ja süstasõidud Peipsil.Eritimeeleolukad olid kohtumised hobikalastajate ja kutseliste kalameestega. Ilmselgelt mõnusat sauna ning head ja toredat äraolemist.

 



KOHTUMISENI JÄRGMISEL AASTAL!

 

 

MTÜ Nautleja Kalamatkad LEADER projekt „Kalameeste loodushuvi“
Toetuse summa 4979.70
Peamine eesmärk:
⦁ tuua kokku sarnaste huvidega inimesed, luua toimiv kalameeste võrgustik
⦁ pakkuda JAP tegevuspiirkonna matka- ja kalapüügi huvilistele erinevaid tegevusi looduses
⦁ suurendada ühistegevuse aktiivsust
⦁ tutvuda Järvamaa ja teiste Eesti piirkondade kalastus- ja matka võimalustega

 Tulemuste kirjeldus:
⦁ Loodud on kalastajate ja matkahuviliste võrgustik
⦁ Korraldatud on 3 talgud Pärnu jõe alguses
⦁ Korraldatud on suvine ja talvine kalapüük Peipsil
⦁ Korraldatud on foto-orienteerumine ja räätsamatk Kanamatsi rabas
⦁ Osaletud on Väinjärve talvisel kalapüügil
⦁ Korraldatud on projekti lõpuseminar
⦁ Soetatud on talgute ja ürituste jaoks vajalikud vahendid

Tegevuskava:

Mai 2017 Pärnu jõe korrastamise 2 päevased talgud. Eesmärk saada sõidukõlbulikuks lõik Purdist – Anna-Peetri maantee ülesõidukohani. Vette langenud puude eemaldamine. Talgud on kahepäevased, ööbitakse Pärnu jõe kaldal

Juuli 2017 Kalapüük – mõrra panek Peipsil, kalurielu tutvustus. Süstade, kanuude ja paatidega Peipsile

Oktoober 2017 Korraldatakse foto-orienteerumine Järvamaa looduses

Jaanuar 2018 Talvine kalastamine Peipsil, tutvumine kalurite talvise eluga, soti karakatitsatega, kalagiidi tarkused, Rääbu talvised seiklused.

Mai 2018 Pärnu jõe korrastamise talgud. Eesmärk saada sõidukõlbulikuks lõik Purdist – Anna-Peetri maantee ülesõidukohani. Vette langenud puude eemaldamine. Talgud on kahepäevased, ööbitakse Pärnu jõe kaldal

Juuli 2018 Süstad, kanuud, paadid Võrtsjärvele. Tutvumine Võrtsjärve kalurite eluga

November 2018 Räätsamatk Kanamatsi rabas

Veebruar 2019 Talvine kalastamine Väinjärvel, kalapüügivahendite täiendamine

Mai 2019 Pärnu jõe korrastamise talgud. Eesmärk saada sõidukõlbulikuks lõik Purdist – Anna-Peetri maantee ülesõidukohani. Vette langenud puude eemaldamine. Talgud on kahepäevased, ööbitakse Pärnu jõe kaldal

Juuli 2019 Projekti lõpuseminar Saadjärvel

MTÜ Nautleja Kalamatkad LEADER projekt „Süstasõit on ajavõit“
Toetuse summa 4999,14
Projekti eesmärgiks on: 
⦁ Huvitavate süstaringide korraldamine noortele spetsialistide kaasabil ja uudsete vahenditega
⦁ Ajakulu kokkuhoid süstaringide korraldajatele.

Projekti tulemusena on toimunud:
⦁ Kolmel aastal augusti kuus süstaringid BCU koolitajate juhendamisel – osalejad on teadlikumad, targemad, füüsiliselt tugevamad, koostööaltimad
⦁ Soetatud on süstaringi läbiviimiseks vajalikud vahendid
⦁ Soetatud on süstade vedamiseks käru, millele saab jäädavalt paigaldada olemasoleva süstade vedamise hargi, et hoida kokku süstaringi korraldamiseks kuluvat aega
⦁ Korraldatud on kahed Roosna-Alliku tehisjärve sodist puhastamise talgud koos noortega
⦁ Toimunud on matkad, kus on tutvutud loodusega ja kus on põnev ühiselt aega veeta.
⦁ Külastatud on Koerus Väinjärve ning on toimunud kalapüüdmine ja on tutvutud PolarEye OÜ tegemistega.

Tegevuskava:
August 2017 Süstaringid Roosna-Alliku tehisjärvel. Järelhaagise soetamine süstade veoks.
November 2017 Sügisene perede süstasõit Pärnu jõel algusega Roosna-Alliku Tehisjärvest kuni Purdi mõisani ja tagasi Roosna-Alliku Tehisjärvele
Märts 2018 Vahendite soetamine ja süstasõit Põltsamaa jõel
Mai 2018 Talgud süstadel Roosna-Alliku Tehisjärve sodist puhastamiseks
August 2018 Süstaringid Roosna-Alliku tehisjärvel
November 2018 Sügisene perede süstasõit Jägala jõel
Veebruar 2019 Tutvumine Polar Eye OÜ tegevustega Väinjärve ääres, talvine kalapüük.
Mai 2019 Talgud süstadel Roosna-Alliku Tehisjärve sodist puhastamiseks
August 2019 Süstaringid augustis üks kord nädalas Roosna-Alliku tehisjärvel
September 2019 Kokkuvõtete tegemine


 

 

 

MTÜ  NAUTLEJA  KALAMATKAD  ESITLEB:

 

 

 

2014 SUVINE SÜSTARING Roosna-Alliku noortele


„Projekti rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital"

 

Toimumise ajad:


8.juuni (pühapäev) kell 11.00 Roosna-Alliku Tehisjärve õppeklass VEEOHUTUS KOOLITUS. Lektor Gert Teder Eesti Vetelpääste Seltsist. NB! See koolitus on kohustuslik kõigile, kes soovivad osaleda süstaringis, et Sa teaksid kuidas ennast hoida!


14.juuni Järva-Jaani süstaga ümbermineku koolitus kell 14.00. Võimalusel võta kaasa kalipso. Läbiviija MTÜ Nautleja Kalamatkad.


18.juuni Roosna-Alliku Tehisjärv Süstasõidu ohutus ja süstasõidu algtõed kell 16.00. Läbiviija Seakayaking Estonia aerutamistreenerid.


25.juuni Roosna-Alliku Tehisjärv süstasõidu algtõed kell 16.00. Läbiviija Seakayaking Estonia aerutamistreener.


Juulis ja augustis süstaringid igal kolmapäeval kell 16.00. Läbiviija MTÜ Nautleja Kalamatkad.


• Süstaringis osalemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek, nõusoleku blanketid saadaval Roosna-Alliku Noortekeskuses.


• Süstaringi soovituslik osalustasu 1€ kord. Kokku 12 koolitust. Osalustasu eest kaetakse Veeohutuskoolituse ja Seakayaking Estonia treenerite tasude projekti omaosalus.

 MTÜ Nautleja Kalamatkad viib treeningud läbi vabatahtliku tööna.
TULE SÜSTARINGI! REGISTREERIMINE kalamatkad@nautleja.com

 

Jõekoristustalgud Pärnu jõel, Purdi-Paide vahemikul, 3.-4.mai

Järvamaa, Paide vald

 

 Vaprad talgulised!

Hommik algas päikesepaiste ja tohutu entusiasmiga. Plaanis oli puhastada Pärnu jõge lõigul Purdi-Paide, mille pikkuseks umbes kümme kilomeetrit. MTÜ Nautleja Kalamatkad huvilised kogunesid kella üheksaks Roosna-Allikule, kus haagisele tõsteti süstad ja paadid. Peale aluste vette laskmist sai esimesed 400 meetrit teha liigutusi, mis meenutas sõudmist, paraku järgnes sellele olukord, kus sõudmise ja edasiliikumisega enam palju ühist ei olnud. Kes sidus nööri paadi külge ja hakkas ise oma sõiduvahendit vedama, kes lihtsalt lükkas.
Aastakümnete jooksul langenud puud oli tõkestanud kogu läbipääsu – just sel põhjusel olidki 8 entusiasti kogunenud, et Pärnu jõgi oleks tulevikus täies ulatuses süstaga läbitav. Pärast esimest tundi jõe puhastamist olime edasi liikunud koguni 30 meetrit! Ja esimese tööpäeva lõpuks juba 400 meetrit! Päeva jooksul sai uputatud mootorsaage ja paatidest vett välja kallatud, kohati sadas vihma ja siis jälle lörtsi, õhutemperatuur soosis kiireid ja töiseid liigutusi Pärnu jõel.
Õhtul püstitati ahjuküttega telk ja süüdati lõke, millel asuti süüa tegema. Melu ja meenutusi varasematest ettevõtmistest jätkus hiliste õhtutundideni. Hommikuks saabunud alajahtumise aitasid minema peletada järjekordsed töised liigutused jõel. Teise päeva lõpuks suutsime kümnest plaanitud kilomeetrist puhasta ühe, jõest tõmmati välja umbes 110 puud, ohtralt juurikaid ja tohutul hulgalt oksarisu ning põllumajandusprahti, sealhulgas ader, mis ühe paadi lõhkus.
 

 

MTÜ Nautleja kalamatkad aitasid Järva-Jaani järvel süüdata lõkke
muinastulede ürituse raames.

 

 

MEEDIAKAJASTUS!  Delfi.ee kirjutab ja näitab meid!

 

Talgud Jägala jõel 4.-5. mai
Kiigumõisa-Vetla

 

„Teeme ära“ talgupäevade raames kutsus MTÜ Nautleja Kalamatkad kokku Eestimaa paremad pojad ja tütred, et puhastada Jägala jõge aja jooksul sinna kukkunud puudest. Kokku tulnud 16 inimese ühise pingutuse tulemusena saime 2 päeva jooksul Kiigumõisast Simisaluni 20 km pikkuse lõigu väiksematele veesõidukitele läbitavaks.
Algus Kiigumõisas oli paljutõotav, päev oli soe ja päikesepaisteline. Jõe puhastamine läks ladusalt. Juhtus ka väiksemaid äpardusi – kevadine suplus ja sae uputamine. Kõik jäid terveks, saag reanimeeriti ja töö läks edasi. Vanamõisas  tegime lõunapausi ja sõime talgusuppi. Öö veetsime telkides kobraste asunduse kõrval. Loomad olid teinud jõe ääres tõsist ehitustööd ja kukutanud hulga suuri puid. Hommikul alustasime täiendatud jõuvarudega ja peale mõnetunnist rassimist saime teise päeva pealelõunal Simisalus paadid kaldale tõmmata.
Peale rasket tööd oli hea lõõgastuda Oeti küla saunas, mis meie kohale jõudmise ajaks oli kuumaks köetud (ülevoolavad tänusõnad peremehele).

 


 

 

 

MTÜ Nautleja Kalamatkade üldkoosolek toimus laupäeval 30.03 kell 17:00  Roosna-Allikul Kultuurimajas tegelaste toas.

 

   Koosoleku päevakava:

                 1. Aastaaruande kinnitamine

          2. Projekti rahastamine

3. Suveüritused.

 

 

 

Nautleja Kalamatkad MTÜ talvine pereüritus 01.-03. märts Peipsi ääres Nina puhkemajas ja ka Peipsi peal toimus ära ja oli jälle tore.

 

Vaata puhkemaja pakkumisi ja asukohta siit!


 

Pereürituse plaan ja kava oli siis järgmine:

Reede, 01.03

 

Kohalejõudmine nii, kuidas igaüks jõudis. organiseeritud

söömaaega  ei toimunud, igaühel omal näksid kaasas, mida teisteda jagas.

Saun kell 20:00 kuni kell 23:00, soe oli!

 

Laupäev, 02.03


Kell 08:00 Hommikusöök -> kalastamine -> kell 12:00 lõunasöök ->

kalastamine -> kell 17:00 õhtusöök -> parimate kalastajate väljaselgitamine ja

tunnustamine -> saun kell 18:00 kuni kell 22:00

 

Vaata pilte siit!

 

07.10.2012 toimus paadimatk koos lastega Pärnu jõel

 

 

29.septembril puhastasime Pärnu jõe Roosna-Alliku ja Purdi vahelise lõigu(u.6 km.)
* Eemaldasime jõest sõitmist segavad puud
* Märgistasime Plaamandi saare asukoha ja teeme sinna randumiskoha
* Puhastasime jõe prahist
* Püüdsime mõned kalad.
* Õhtul saun
Jõele minek oli Roosna-Alliku tehisjärve juurest ja lõpp Purdis.


Oli jälle tore!

 

SUVINE PEREPÄEV JA PAADI VETTELASKMINE

 

 

Nautleja Kalamatkade suvine perepäev ja kalapüük rändkarikale toimus 8. septembril algusega kell 10.00 Paunküla veehoidla vetel ja oli tore! Rändkarikas rändas jälle "Lätti" nagu tavaliselt kombeks on. Katsetasime ka  uut paati aerudega, elektrimootoriga, purjega. Paadile sai nimeks "Arabella". vt pilte siit :Pildid

 

KOHUSTUSLIKD TEADAANDED!

 

 

MTÜ Nautleja Kalamatkad projekti "KALASTUS JA PAADIMATKAD PÄRNU JÕE ALGUSES" rahastatakse LEADER meetme kaudu. Projekti käigus soetatakse Kiili Paat 440 koos varustusega ja haagis
Tikitreiler BS450-R, päästevahendite
ja elektrimootori komplekt Honda BF SHU päramootor.

 

2012 a novemberikuus soetati kohaliku omaalgatuse programmi toel 3 toidutermost ja 3x6m telk.

 

Teretulnud uued liikmed. Liikmeks astumiseks täida  avaldus. Avalduse saad siis, kui kirjutad oma soovist astuda liikmeks aadressile kalamatkad at nautleja dot com ja sinu meiliaadrerssisle saadetakse vastavasisuline avalduse vorm. Rahaline kohustus perekonnas ainult ühel liikmel.

 

 

 

 

 

MTÜ Nautleja Kalamatkad

Otsi